Karskusseltsi "Ivakivi" hoone
Karksi-Nuia Raamatukogu alguseks loetakse 1892. aastat, kui asutati karskusseltsi
„Ivakivi” raamatukogu. Fondis oli tookord vaid sada raamatut, sest seltsil
polnud rohkema jaoks raha. 200 elanikuga asula kohta oli lugejaid kolmkümmend ja raamatuid laenutati ühiskondlikus korras ainult pühapäeviti. Hiljem ehitati “Ivakivi” maja asemele Nuia EPT peahoone. Raamatukogu tegevus intensiivistus 1911. aastal. Lugejate arv tõusis viiekümneni ja kogus oli nelisada erinevat teost.
Karksi-Nuia Raamatukogu on pidanud oma uksed sulgema kaks korda - Esimese maailmasõja ja Suure Isamaasõja ajal. Vahepeal kasutati ruume suisa laatsaretina. Kui kogu pärast Esimest maailmasõda uuesti avati, palgati juba tööle raamatulaenutaja.
„Ivakivi” raamatukogu. Fondis oli tookord vaid sada raamatut, sest seltsil
polnud rohkema jaoks raha. 200 elanikuga asula kohta oli lugejaid kolmkümmend ja raamatuid laenutati ühiskondlikus korras ainult pühapäeviti. Hiljem ehitati “Ivakivi” maja asemele Nuia EPT peahoone. Raamatukogu tegevus intensiivistus 1911. aastal. Lugejate arv tõusis viiekümneni ja kogus oli nelisada erinevat teost.
Karksi-Nuia Raamatukogu on pidanud oma uksed sulgema kaks korda - Esimese maailmasõja ja Suure Isamaasõja ajal. Vahepeal kasutati ruume suisa laatsaretina. Kui kogu pärast Esimest maailmasõda uuesti avati, palgati juba tööle raamatulaenutaja.
Tuletõrje Seltsi maja
1940ndatel saadi ruumid Tuletõrje Seltsi majja, mida hiljem teati kohaliku kultuurimajana. Tänaseks on see hoone täieliku amortisatsiooni tõttu lammutatud. Nüüd oli raamatukogu juba avatud kuuel päeval nädalas. Aasta-aastalt hakkas kasvama lugejate arv ja suurenes raamatufond. Põhjuseks ka kindlasti üleüldine asula hea käekäik ja elanike arvu suurenemine. 1952. aastal rajati Nuias kaks uut ettevõtet - masina-traktorijaam ja majanduskombinaat, mille positiivne mõju avaldus ka raamatukogu lugejaskonna kasvus.
Ajastule omaselt pidi ka raamatukogu korraldama poliitilise maiguga üritusi ja näitusi, pühendades need näiteks V.I. Lenini 100. sünnipäevale või oktoobri-revolutsiooni aastapäevale. Mõjutusvahendina kasutati ka raamatukogulikke plakateid: „Hoolitsus rahvahulkade heaolu eest on partei kõrgem seadus”, „Miks on religioon kahjulik” jt. 1946. aastast alates hakkasid kogu juures toimuma esimesed massiüritused, tööd alustas väike kirjandusring. 1953 a. oli näiteks temaatiline õhtu „Karmidel sõjateedel”, 1958. a. kirjandusõhtu „A. Haava mälestuseks”, 1964. a. kirjanduslik kohus Silvia Rannamaa „Kasuema” ainetel. Kohtumisõhtutel esinesid kirjanikud Heljo Mänd, Tõnis Lehtmets, Hando Runnel, Rudolf Rimmel, Heino Väli.
Seoses raamatukogude võrgu tsentraliseerimisega, muutus kohalik raamatukogu 1973. aastal Viljandi Keskraamatukogu Nuia filiaaliks. Tsentraliseerimise põhieesmärk oli väiksemate kulutustega lugejate parem varustatus kirjandusega. Nüüd hakkas raamatukogu eelarvet haldama, raamatukogu inventariga varustama ning raamatuid tellima, kujundama ja kohale toimetama Viljandi Keskraamatukogu.
Ajastule omaselt pidi ka raamatukogu korraldama poliitilise maiguga üritusi ja näitusi, pühendades need näiteks V.I. Lenini 100. sünnipäevale või oktoobri-revolutsiooni aastapäevale. Mõjutusvahendina kasutati ka raamatukogulikke plakateid: „Hoolitsus rahvahulkade heaolu eest on partei kõrgem seadus”, „Miks on religioon kahjulik” jt. 1946. aastast alates hakkasid kogu juures toimuma esimesed massiüritused, tööd alustas väike kirjandusring. 1953 a. oli näiteks temaatiline õhtu „Karmidel sõjateedel”, 1958. a. kirjandusõhtu „A. Haava mälestuseks”, 1964. a. kirjanduslik kohus Silvia Rannamaa „Kasuema” ainetel. Kohtumisõhtutel esinesid kirjanikud Heljo Mänd, Tõnis Lehtmets, Hando Runnel, Rudolf Rimmel, Heino Väli.
Seoses raamatukogude võrgu tsentraliseerimisega, muutus kohalik raamatukogu 1973. aastal Viljandi Keskraamatukogu Nuia filiaaliks. Tsentraliseerimise põhieesmärk oli väiksemate kulutustega lugejate parem varustatus kirjandusega. Nüüd hakkas raamatukogu eelarvet haldama, raamatukogu inventariga varustama ning raamatuid tellima, kujundama ja kohale toimetama Viljandi Keskraamatukogu.
Viljandi mnt. 2
1974. aasta sügisel kolis raamatukogu kultuurimajast ehk endisest Tuletõrje Seltsi majast 4-toalisse ahjuküttega korterisse aadressil Viljandi mnt. 2. Näiliselt muutusid tingimused küll paremaks, sest 30 m² ruumi asemel saadi nüüd 4 tuba suurusega 80 m,² kuid need olid raamatukogu jaoks täiesti ebasobilikud. Raske planeeringuga toad olid pimedad, ahjuküttega ja ebasanitaarsete tingimustega. Mingist kohapeal lugemise mõnust ei saanud tollal rääkida. Raamatukogu fondis oli siis 15622 teavikut, lugejaid 716, neist lapsi 310, laenutusi 18467.
1991. aastast alates allub raamatukogu kohalikule omavalitsusele. 1993. aasta 10. augustil anti Karksi-Nuia alevile linna staatus ja 1994. aastal nimetati Nuia raamatukogu ümber Karksi-Nuia Linnaraamatukoguks. Lugejate seas tõusid au sisse teemad, millest varem ei tohtinud kirjutada. Rohkem loeti ka ajalehti ja ajakirju, sest muutuvas poliitilises olukorras osutus värske info tähtsamaks kui ilukirjandus. Samas muutus ka ajalehtede-ajakirjade sisu läänelikumaks ja kaasaegsemaks.
1998. aastal ostis raamatukogu tänu Eesti Kultuurkapitali toetusele oma esimese arvuti, raamatukogutarkvara Kirjasto 3000 ja vöötkoodid ning alustas elektronkataloogi koostamist. Antud programmi kasutati 2002. aasta lõpuni, mil liituti
raamatukoguprogrammiga URRAM. 2000. aastal sai raamatukogu internetiühenduse ja hakkas pakkuma ka tasulisi teenuseid: printimist ja paljundamist.
1991. aastast alates allub raamatukogu kohalikule omavalitsusele. 1993. aasta 10. augustil anti Karksi-Nuia alevile linna staatus ja 1994. aastal nimetati Nuia raamatukogu ümber Karksi-Nuia Linnaraamatukoguks. Lugejate seas tõusid au sisse teemad, millest varem ei tohtinud kirjutada. Rohkem loeti ka ajalehti ja ajakirju, sest muutuvas poliitilises olukorras osutus värske info tähtsamaks kui ilukirjandus. Samas muutus ka ajalehtede-ajakirjade sisu läänelikumaks ja kaasaegsemaks.
1998. aastal ostis raamatukogu tänu Eesti Kultuurkapitali toetusele oma esimese arvuti, raamatukogutarkvara Kirjasto 3000 ja vöötkoodid ning alustas elektronkataloogi koostamist. Antud programmi kasutati 2002. aasta lõpuni, mil liituti
raamatukoguprogrammiga URRAM. 2000. aastal sai raamatukogu internetiühenduse ja hakkas pakkuma ka tasulisi teenuseid: printimist ja paljundamist.
Karksi Valla Kultuurikeskus
2004. a. kolis raamatukogu lõpuks kauaoodatud uutesse ruumidesse Karksi Valla Kultuurikeskuses, Viljandi mnt 1. Raamatukogu kasutusse anti üks suur ruum, millest kujundati hästifunktsioneeriv süsteem - kohapeal lugejatel on oma tsoon, arvutiteenuste kasutajatel eraldi osa ja lastel oma nurk. Keskel laiuvad avafondi raamatud. Tellitud mööbel on moodne, hele ja õhuline, et lugejatel oleks mugav olla. Lisaks teavikute kohapeal kasutamisele ja koju laenutamisele, on nüüd ka viis internetiühendusega arvutit. Raamatukoguga liideti Karksi-Nuia Turismiinfokeskus ja tööle võeti turismispetsialist.
2005. aastal läks raamatukogu üle elektroonilisele laenutamisele. Valmis raamatukogu kodulehekülg, kus on info uudiskirjanduse, perioodika ja ürituste kohta ning elektronkataloog.
2006. aastast on raamatukogul oma logo, mille kujundas Tiina Ilusmets.
2007. aastal viis Karksi vald elanike seas läbi uuringu, et teada saada inimeste rahulolu valla pakutavate teenustega. Elanike arvamuse teadasaamiseks mõtlesid valla ametnikud välja 23 küsimust, millele sai vastata viiepalli süsteemis. Küsitlusele vastas 1133 inimest. Kõige kõrgemalt hindasid elanikud raamatukoguteenust, millele anti 4,48 punkti.
Raamatukogu sai WiFi leviala, et külastajatel oleks võimalik kasutada ka isiklikku arvutit. Samal aastal muudetiraamatukogu nime, sest Karksi-Nuia linna enam haldusüksusena ei eksisteerinud, uueks nimeks sai Karksi-Nuia Raamatukogu.
Karksi-Nuia Raamatukogu korraldab igal aastal oma põhitegevust toetavaid näitusi ja kirjandusüritusi, mis on kohalike inimeste seas väga menukad olnud. 2000. aastal alustas sari „Kodukandi kuulsaid inimesi”, mille raames on toimunud kirjandusõhtud Ella Ilbaku, Hella Wuolijoki ning August Kitzbergi elust ja loomingust, kohtumised kirjanike Herta Laipaiga, Mehis Heinsaare, Epp Petrone, Milvi Martina Piiri ja Jaak Kõdariga.
2005. aastal läks raamatukogu üle elektroonilisele laenutamisele. Valmis raamatukogu kodulehekülg, kus on info uudiskirjanduse, perioodika ja ürituste kohta ning elektronkataloog.
2006. aastast on raamatukogul oma logo, mille kujundas Tiina Ilusmets.
2007. aastal viis Karksi vald elanike seas läbi uuringu, et teada saada inimeste rahulolu valla pakutavate teenustega. Elanike arvamuse teadasaamiseks mõtlesid valla ametnikud välja 23 küsimust, millele sai vastata viiepalli süsteemis. Küsitlusele vastas 1133 inimest. Kõige kõrgemalt hindasid elanikud raamatukoguteenust, millele anti 4,48 punkti.
Raamatukogu sai WiFi leviala, et külastajatel oleks võimalik kasutada ka isiklikku arvutit. Samal aastal muudetiraamatukogu nime, sest Karksi-Nuia linna enam haldusüksusena ei eksisteerinud, uueks nimeks sai Karksi-Nuia Raamatukogu.
Karksi-Nuia Raamatukogu korraldab igal aastal oma põhitegevust toetavaid näitusi ja kirjandusüritusi, mis on kohalike inimeste seas väga menukad olnud. 2000. aastal alustas sari „Kodukandi kuulsaid inimesi”, mille raames on toimunud kirjandusõhtud Ella Ilbaku, Hella Wuolijoki ning August Kitzbergi elust ja loomingust, kohtumised kirjanike Herta Laipaiga, Mehis Heinsaare, Epp Petrone, Milvi Martina Piiri ja Jaak Kõdariga.
Külas Epp ja Justin Petrone
Raamatukogus on käinud lugejatega kohtumas kõik Eesti kirjanduse tipud: Arvo Valton, Doris Kareva, Jan Kaus, Kerttu Rakke, Kerttu Soans, Andrus Kivirähk, Jürgen Rooste, Jaanus Vaiksoo, Kati Murutar, Karl Martin Sinijärv, Kadri Kõusaar, Andrei Hvostov, Asko Künnap Olavi Ruitlane, Wimberg, Peeter Sauter, Erik Tohvri, Aita Kivi, Tiina Laanem, Maarja Kangro, Mathura, Contra, Maire Aunaste jt. Iseäranis huvitavad lugejaid ka kohtumisõhtud muude valdkondade esindajatega ning reisimuljed, tähistatakse emakeelepäeva ja raamatukogupäevi. Laste hulgas on populaarsed viktoriinid, ettelugemised, muinasjututunnid, meisterdamised ja Tüdrukute klubi üritused.
Raamatunäituste korraldamine on raamatukogus plaanipärane tegevus, mille eesmärk on anda elanikele järjekindlalt informatsiooni raamatukogus leiduvate trükiste kohta, äratada huvi esitatavate teemade ja autorite vastu. Heaks tavaks on saanud, et igal aastal kodukandipäevade ajal näeb raamatukogus mahukat näitust Karksi valla käekäigust ja tuntumatest inimestest.
Raamatunäituste korraldamine on raamatukogus plaanipärane tegevus, mille eesmärk on anda elanikele järjekindlalt informatsiooni raamatukogus leiduvate trükiste kohta, äratada huvi esitatavate teemade ja autorite vastu. Heaks tavaks on saanud, et igal aastal kodukandipäevade ajal näeb raamatukogus mahukat näitust Karksi valla käekäigust ja tuntumatest inimestest.
Näitus "Pilk 50-ndatesse"
Siiani on olnud teemadeks „Karksi kanged”, ”Külad enne ja nüüd” „Pilk 50-ndatesse”, „Ordulinnus kui Karksi sümbol”, „Säärane mulk” jt. Eraldi üritusena on sellal toimunud „Pärastlõuna August Kitzbergiga”, kus näitleja Iivi Lepik luges katkendeid kirjaniku loomingust. August Kitzbergi pärandi säilitamisele ja hoidmisele mõeldes korraldas raamatukogu ja oli ka žüriis omaloominguvõistlusel „Kodukohale mõeldes.”
Raamatukogu teeb koostööd kultuurikeskuse, gümnaasiumi, lasteaia ja seltsidega. Võetakse osa ürituste ettevalmistamisest, toimuvad raamatukogutunnid ja meisterdamispäevad. Töötajad valivad lasteaias tutvustamiseks ja väljapanemiseks kirjandust ning koostavad koolile soovitusnimestikke. Samuti on temaatilised näitused seltside korraldatud kodanikupäeval ja meepäeval. Oma kollektiiviga on osaletud kultuurikeskuses toimunud jõulukuuskede kaunistamise konkursil, kus valmis raamatupuu ning traditsioonilisel jüriööjooksul.
Raamatukogul on olnud välissidemed Soome ja Rootsi kolleegidega, kus on käidud ise külas ning sealsed raamatukogutöötajad on käinud siin. Samuti on Karksi-Nuia raamatukogu tööd käinud uudistamas Põlvamaa, Pärnumaa, Järvamaa, Läänemaa, Viljandimaa ning vabariiklikust rahvaraamatukogude laagrist osa võtnud raamatukogutöötajad.
Karksi-Nuia Raamatukogu on Karksi valla allasutus. Raamatukogu teeninduspiirkonnas asuvad lisaks vallakeskusele
Karksi-Nuiale ka Allaste, Ainja, Kõvaküla, Leeli, Morna, Univere, Polli, Pärsi ja Pöögle külad.
Raamatukogu juhatajad läbi aegade:
1944-1947 Anton Saarend
1947-1948 Hilda Toome
1948-1949 Kalju Villemson
1949-1974 Ine Hellerma
1974-1992 Olga Palu
1992- Mare Torim
Raamatukogus on töötanud Anna Arraste, Miia Karu, Selma Tuule, Ellen Sarv, Eva Mägi, lühiajaliselt asendajatena Mae Sild (Loos), Maie Paggi, Piret Nurk (Koorep), Ingi Kivi.
Raamatukogu teeb koostööd kultuurikeskuse, gümnaasiumi, lasteaia ja seltsidega. Võetakse osa ürituste ettevalmistamisest, toimuvad raamatukogutunnid ja meisterdamispäevad. Töötajad valivad lasteaias tutvustamiseks ja väljapanemiseks kirjandust ning koostavad koolile soovitusnimestikke. Samuti on temaatilised näitused seltside korraldatud kodanikupäeval ja meepäeval. Oma kollektiiviga on osaletud kultuurikeskuses toimunud jõulukuuskede kaunistamise konkursil, kus valmis raamatupuu ning traditsioonilisel jüriööjooksul.
Raamatukogul on olnud välissidemed Soome ja Rootsi kolleegidega, kus on käidud ise külas ning sealsed raamatukogutöötajad on käinud siin. Samuti on Karksi-Nuia raamatukogu tööd käinud uudistamas Põlvamaa, Pärnumaa, Järvamaa, Läänemaa, Viljandimaa ning vabariiklikust rahvaraamatukogude laagrist osa võtnud raamatukogutöötajad.
Karksi-Nuia Raamatukogu on Karksi valla allasutus. Raamatukogu teeninduspiirkonnas asuvad lisaks vallakeskusele
Karksi-Nuiale ka Allaste, Ainja, Kõvaküla, Leeli, Morna, Univere, Polli, Pärsi ja Pöögle külad.
Raamatukogu juhatajad läbi aegade:
1944-1947 Anton Saarend
1947-1948 Hilda Toome
1948-1949 Kalju Villemson
1949-1974 Ine Hellerma
1974-1992 Olga Palu
1992- Mare Torim
Raamatukogus on töötanud Anna Arraste, Miia Karu, Selma Tuule, Ellen Sarv, Eva Mägi, lühiajaliselt asendajatena Mae Sild (Loos), Maie Paggi, Piret Nurk (Koorep), Ingi Kivi.
